"Viimane Kauboi" pubi

Andrew seisis klubi tagaruumis, samal ajal kui Diana triiksärki mehe seljas sättis. Diana oli tumedanahaline vanem naine, kes oli pubis teenindaja. Kuna tal endal lapsi polnud, poputas ta Andy't niikaua kui mees pubis oli. "Hea küll, ära üle pinguta." ütles Andrew naerdes. "Okey, okey. Valmis oled." ütles naine ja jooksis leti taha tagasi tellimusi vastu võtma. Andy raputas naerdes pead ning läks väiksele pubilavale. Mees pani käe kitarristi õlale ja sosistas talle ning läks siis migrofoni juurde seisma, kergelt sisse hingates. Andy sulges silmad ja jäi kitarri muusikat ootama.

Anessa ise ka ei teadnud mida ta siin klubis teeb. Ta polnud veel täiselanie, aga välimuselt veda seda küll välja. Niisiis astus noor, blondu uksest sisse, samm mitte nii enesekindel, kui tema vanusel noorukile olema peaks. Astunud leti äärde, tellis ta endale ühe mahla ning viis pilgu lavale.

Andy muigas kui kuulis kitarri muusikat ning avas aeglaselt enda erksinised silmad, kuigi tema peas oli ikkagi kõik pime. Mees ootas natuke aega ning hakkas siis laulma.

I open my lungs dear
I sing this song at funerals... no rush.
These lyrics heard a thousand times, just plush.
A baby boy you've held so tightly, this pain it visits almost nightly
Missing hotel beds I feel your touch.

Pubis oli nii 15-19 inimest ja mehe madalmadal hääl tõmbas enamuste pilgu selle omanikule.

I will wait dear, a patient of eternity, my crush.
A universal still.
No rust.
No dust will ever grow in this frame, one million years I will say your name.
I love you more than I can ever scream.

Vaikselt liikus mehe käsi ta südamele ja kitarrist hakkas nüüd vaikselt temaga kaasa laulma ....

We booked our flight those years ago,
I said I love you as I left you.
Regrets still haunt my hollow head, but I promised you "I will see you again."
Again.

Anessa viis pilgu lauljale, kui too laulma hakkas. Wow, lihtsalt wow. See hääl. See oli midagi. Nii mahe, nii leebe, nii sõbralik. Mõne teatud hetke pärast viis Anessa pilgu laulja silmadele, need oli nii kuradima sinised, aga tühjad. Lauljad keda ta tavaliselt lavadel nägi, kõikil olid silmad elurõõmu täis. Anessa jälgis mõne hetke lauljat ning ohkas vaikselt, kohati kurvalt. Cassie võttis oma joogi klaasi ning läks lavale lähemale.

I sit here and smile dear
I smile because I think of you and blush.
These bleeding hollow dials... this fuss.

A fuss is made of miles and travels when roadways are but stones and gravel.
A bleeding heart can conquer every crush.

We booked our flight those years ago,
You said you loved me as you left me.
Regrets still haunt your saddened head
But I promised you I will see you.

We booked our flight those years ago,
I said I loved you and I left you.
Regrets no longer in my head,
I promised you and now I'm home again, again, again, again, again.

I'm home again.

Mees lõpetas ning muigas kui ta plaksutust kuulis. Andy noogutas ning läks vaikselt lavataha. Korrakitarristidega rääkinud, läks ta välja ning hakkas vaiksel leti poole minema. Tüdruku juures ta kopardas ja kukkus tüdruku poole aga jõudis viimasel hetkel lauale käega toetada. Ta ei näinud tüdrukut aga ta sai aru, et mees oli talle väga ligidal. "Vabandust. Minu viga." ütles ta vaiksel ja tõusis aeglaselt püsti. Andy huuled läksid korra õrnalt vastu tüdruku kõrvalesta, samal ajal kui mees kergelt välja hingas. Andrew kõndis leti juurde ja istus ühele toolile, tellides endale siis Jack Danielsi.

Anessa jäi tardunult ühekohale seisma, kui laulja ta juurde koperdas. Kuradima vana perv noh! Anessa oli mõne minuti ühekoha peal, üritades pead uuesti selgeks saada. Peagi läks ta baarileti äärde tagasi ning istus laulja kõrvale, isegi mitte meelga, vaid lihtsalt nii kogemata.

Andy jõi oma viskit. "Sa pead ettevaatlik olema, Andrew. Sa ehmatad nii mu kliendid ära kui sa neile otsa koperdad." ütles Diana naerdes. "No eks ma üritan siis ... ette vaadata." ütles mees, kohati irooniliselt. "Anna andeks, ma ei mõelnud seda nii." vabandas Diana kohe, mis pani mehe vaikselt naerma ja õlga kehitama.

Anessa viis pilgu kutile ning muigas õrnalt. Tüdruk jõi oma joogi ära, hoides pilku enda kõrval istuvale sinisilmsele kutile. Peagi lendas aknast sisse pisike draakon ning maandus blondu õlal. '' Emme!'' kraaksatades ronis ta lauale ning läks võõrast meest tüütama, jättest endast pisikese kutsika mulje.

Andy kortsutas kulmu ning ajas eluka endast eemale. Talle pole kunagi papagoid meeldinud.

Pińa Colada, väike tüütu draakon, jätkas mehe tüütamist. Pisikedraakon oli sama kangekaelne, kui tema blondu omanik.

Andrew pani elukale mõnusa lataka kirja ja ütles siis Dianale:"Hea küll, ma kaon siit." Mees läks pubist välja ja hakkas vaikselt kodu poole minema. Ta elas pubist paremal ühes ükskikus majas niiet tal ei olnud erilist äraeksimis võimalust.

Anessa võttis Pińa Colada sülle kes hädaldavalt oma emme sülle ronis. Nessa maksis oma joogi eest ning läks kutile järgi. '' Miks sa nii õel oled kõigest looma vastu, kes tahtis sinu sõber olla?!'' küsis ta olles segaduses.

Andrew ainult kõndis edasi. Tal ei olnud erilist tuju ega aega mingi pubekaga ja tema linnuga tegeleda.

Nessa jäi seisma ning vaatas kutile järgi. '' JA ma arvasin, et sa oled migi normaalne, kutt mitte mingi ennasttäis pubi laulja.''

Andrew jäi korra seisma ning ohkas kergelt. Mees sulges silmad ja lasi peal ettepoole vajuda. "Anna andeks." ütles mees vaevukuuldavalt ja kõndis siis edasi.

Cassie läks mehe juurde ning peatas ta. '' Ma olen Anessa, see on Pińa Colada.''

"Tore teada." ütles mees ning läks enda maja välisukse juurde. Ta hakkas juba vaikselt ära väsima. "Andrew." ütles mees, korra tüdruku poole vaadates, ja hakkas siis taskust võtmeid otsima.

Anessa vaatas mehele järgi ning ohkas kurvalt. Tüdruk pani käed ümber oma pisikese draakoni ning lasi pea norgu. Ta ainult tahtis siin uues linnas tuttavaid soetada. Nessa keeras seljaga mehe poole ning hakkas vaikselt kodu poole liikuma. '' And i'm again alone.'' sõnas ta kurvalt Pińale ning liikus jalgu lohistades edasi.

Andrew pillas peagivõtmed maha ja need kukkusid trepi pealt alla ning kuhugi muru sisse. "fakk...." pomises mees ja andis alla ning istus trepi peale.

Pińa kraaksatas kergelt oma plikalikult häälel ning jooksis mehe juurde. '' SÕber.'' kraaksatasdraakon, samas kui Anessa mehe juurde läks. '' Mis sa nii morn?'' küsis tüdruk, istudes mehe kõrvale. Draakon nuusutas mõne hetke meest ning sukeldus muru sisse. Mõne minuti pärast oli too tagasi koos võtmetega tagasi.

Andrew kortsutas kulmu ning võttis eluka käest enda võtmed. "Tänan." ütles ta vaikselt ning ohkas kergelt. "Sa võiksid minu eest ukse lahti teha. Ma oleksin väga tänulik." ütles mees naerdes ja andis võtme tüdrukule.

Anessa muigas ning tegi mehele ukse lahti. '' Ole sa lahke.''

"Tänan." ütles mees muigega ja ajas ennast püsti. "Sa võid sisse tulla. Mul eriti külas kedagi ei käi." lisas ta ja läks juba ees sisse. "ÄRa pane tähele kui midagi on sassis. Pubi tädi käib vahepeal siin korda loomas aga ma ise ei saa midagi teha siin." ütles ta kogeledes.

Anessa muigas ning astus Pińaga sisse. '' Kui tahad, ma võin sul abiks käija.'' sõnas ta sõbralikult, hoides Pińat enda vastas. ''Ma loodan, et Pińa sulle eriti vastu meelt pole, ta on kogu aeg minuga. '' sõnas ta ning vaatas draakonit. '' Ainus sõber.'' ütles draakon sellisel armunul häälel.

"Nojah.... Vaata, et mu kass su papagoid nahka ei pane siis." ütles mees naerdes ja vajus väsinult diivanile.